Le site de partage de la langue marquisienne
Te tohua niutavavā hou mea àva atu àva mai i te èo ènana
The new site for sharing the Marquesan language

Vue de la plage Vainaho et du Fort Collet, Taiohae, Nuku Hiva. René Gillotin, 1844.

Mou hakapeipeiìa kaikai ènana

U hanaìa tēnei mou hakapeipeiìa kaikai e te tau moî o te pāòto Afat o te Cetad no Ua Pou me José Pennont, to âtou tumu hakako nunuìa kaikai i te èhua 2000-2001...

U hanaìa tēnei mou hakapeipeiìa kaikai e te tau moì o te pāòto Afat o te Cetad no Ua Pou me José Pennont, to âtou tumu hakako nunuìa kaikai i te èhua 2000-2001, oia hoì o Chantal Aka, Vanessa Hikutini, Marie-Antoinette Kautai, Yolande Peetau, Stella Teikitutoua, Anne-Marie Tamarii, Lise Tamarii me José Pennont, to âtou tumu hakako i haatià mai ia ù i te hakaìte atu i hua mou haapeipeiìa kaikai ènana.

 

ua pou section afat cetad 2000 copie

 

Te hakapeipeiìa kaikai n°1 : te menē nunu kōèhi hakaènana

chevre lait coco

Te tau mēmau no te hana :

Mou poo kiko menē : e vakavaka, e pūhā mua me te kiko. E tahi kiro me te hope.

Te aniani, 120 karamu. Te rai : e kōpū. E ùa àu roriē. E toù èhi.

Te paatai me te pepa. Te kari (vāàna e to koe makimaki).

 

Pēhea te hanaìa :

*- E kotikoti te inaì hakapoopoo, e tuku i òto o te hue paapaa.

*- E paatai hakahei te kava me te nunu ; ia pupuhi, e hakamāeka i te ahi me te tiaki tihe i te mitiìa o te vai.

*- E heka i te èhi, e òoi no te koàka mai i te kōèhi.

*- E kotia i te aniani me te rai, me te tuku i òto o te hue, me i te kōèhi.

*- E koàka ia koe ia tuku i te roriē me te pepa me te kari vāàna e to òe mōmona.

*- Ia pao, ua nunu, ia pupuhi te kōèhi, ua veà ; a ako aha mea hei te paatai.

*- E kai veàveà me te karahi, akoè à me te mei, meika, taò.

 

Te hakapeipeiìa kaikai n°2 : te nunu pataka hakaènana

langoustes grillees

Te tau mēmau no te hana :

E

E kao kai

E ùa èhi mea kānea i te kōèhi

Te aniani

E tahi hītoro

Te perehī

Te aniani àu

Te paatai

Te pepa

 

hea te hanaìa :

*- E kotia ma vāveka, ma te òaìa o te ùa.
E taki i te kato o te one me io he upoko atii me io he koekoe tutae tihe atu io he veò.

*- A heka i te èhi me te òoi no te koàka mai i te kōèhi. U avai i òto o te kooka.
A kotikoti hakavaavaa i te aniani, te aniani àu me te perehī ; a tuku i òto o te kooka.
U kāvaì ia âtou paotū, te paatai me te pepa vāàna i te mea i heiìa e tātou.

U avai io he vahi kamaii.

*- A nunu pataka i te tau ùa. E tuku òmua i te kēkē o te tua o te ùa ;
ia veà, ua huì i tītahi kēkē. Ia veà, ua taki, ua tuku io he kooka.

*- A ikia i te mitihaari i ùka iho.

*- E kai veàveà me te kai tupu, akoè à me te karaihi veàveà.

 

Te hakapeipeiìa kaikai n°3 : te puaka toto hakaènana

porc au sang

Te tau mēmau no te hana :

Te tau kaiū poo inaì puaka : te vakavaka, te umauma me te koekoe, 1,6kg

kao kai, 1dl

aniani, 120g

èka kina, e tahi kata

rai, e kōpū

e tahi rita toto puaka

te paatai me te pepa


Pēhea te hanaìa :

*- E kotikoti hakavaavaa i te inaì paotū me te rai me te aniani me te èka kina.

*- A hakaveàveà i te kao kai i òto o tītahi hue paapaa.

*- A tuku atu i te inaì ; a kāvohi meitaì ; umoì e hakaveà oko !

*- A tuku iho i te aniani me te pepa me tītahi hope vai.

*- Ia pupuhi toitoi, a tuku iho i te èka me te hakamoû i te ahi. A paatai vāàna e to koe mōmona.

*- A iiki atu i te toto puaka, e nunu tihe atu i te veàìa.

*- E kai veàveà me te meika nunu vai, te mei, akoè à te karaihi.

 

Te hakapeipeiìa kaikai n°4 : te toetoe nunu kōèhi

crabes lait de coco
Te tau mēmau no te hana :

*- E ùa kiro toetoe,

*- E tahi rita kōèhi,

*- Te paatai me te pepa.


Pēhea te hanaìa :

*- E hooi i te tau toetoe.

*- A tuku i òto o te hue paapaa, u paatai hakahei.

*- A tuku me te kōèhi.

*- Ua nunu e ìma tihe ònohuu miniti te òaìa.

*- E kai veàveà me te mei, te karahi (Akoè à te kaitupu e koàka mai)

 

Te hakapeipeiìa kaikai n°5 :  te ika nunu kōèhi

court boillon poisson

 

Te tau mēmau no te hana :

*- E ika oàoà, 1.600kg

*- E hā hītoro

*- Te aniani, 150 g

*- Te rai, e hā kōpū

*- Te roriē, e toù àu

*- Te paatai, te pepa, te kari

*- E tahi rita kōèhi

 

Pēhea te hanaìa :

*- E unahi, e hooi i te ika ; kotia hakapoopoo, a tuku i òto o te hue vai; a paatai me te nunu.

*- E heka i te èhi me te òoi no te koàka mai i te kōèhi.

*- Ia veà te ika, e ikia i te vai me io he hue.

*- A kotia i te aniani me te rai me te tuku i òto o te hue atii me te kōèhi.

*- E koàka ia koe ia tuku te roriē, te pepa me te kari vāàna i to koe mōmona.

*- Ia pao, ua nunu hakapupuhi i te kōèhi.

*- A ako e aha mea hei te paatai.

*- Ua nunu e ìma tihe ònohuu miniti te òaìa.

*- E kai veàveà me te meika nunu vai, te mei, te karahi (akoè à te kaitupu ta koe e koàka mai).

 

Te hakapeipeiìa kaikai n°5 : te karaihi nunu kōèhi

riz lait coco

Te tau mēmau no te hana :

*- Karaihi, 800 karamu

*- Mānini, 400 karamu

*- E tahi hope rita kōèhi


Pēhea te hanaìa :

*- E hooi i te karaihi me te nunu hakanui me te vai mea hakakukuu.

*- Ia veà, u mānini me te tuku me te kōèhi ; u avai io he ahi moû.


*- E kai veàveà akoè à kamaii (me te ika mito)

 

Te hakapeipeiìa kaikai N° 7 : te heikai taò

taro caramel copie

 Te tau mēmau no te hana :

*- E ùa kiro taò

*- Mānini, 500 karamu

*- E tahi hope rita kōèhi


Pēhea te hanaìa :

*- E taki i te kii o te taò me te kotia hakahei i te poopoo ; e hooi me te tuku i òto o te hue paapaa.

*- E nunu i te mānini hakapukiki me te tuku me te vai mea hakatahe.

*- Ia pūkiki meitaì, u ikia i òto he hue ; ua nunu.

*- Ia veà te taò, ua ikia te kōèhi, ua tuku me te mānini me te nunu ananu.
Ia pupuhi, e hakamoû i te ahi, e tiaki ana tihe i te mitikiaìa o te tai.

*- E kai veàveà (me te ika mito)

 

KAIKAI MEITAÌ !

A pīòmi înei no te tatau i te tau hakapeipeiìa ma he èo farani !

 

Patuìa e Jacques Iakopo Pelleau i te èhua 2016.
I te 08/08/2022, u haatoitoiìa te patuhei vāàna i te tau aahiìa a te Haè tuhuka èo ènana.

 

 

 

Comments est propulsé par CComment